“Unehäired on täiskasvanud seas sage nähtus ning kahjuks ka aladiagnoositud – pooled kaebustega inimestest ei pöördu arstile. Ka arstkonnal on vähesed teadmised unehäirete diagnostikast. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud läbilõikelise uuringu kohaselt unehäired 31% inimestel”. Eestis arvatakse see olevat 25%. Tervisekassa

PANE TÄHELE!!! Seega on meie ümber vähemalt iga neljas inimene kes on magamata, väsinud, pahur ja tige. Ta on madala töövõimega ja haigustele vastuvõtlik. Halb suhtleja ka kadus ja pereringis. 

Rahulik ja sügav uni, kosutav magamine ja väljapuhkamine on meie tervise põhiliseks aluseks.
Hommikune virgas ärkamine, puhanud olek, terav mõistus ja teovõime on alus meie tervele päevale. Meie toimetustele, elule ja suhetele. Kuidas seda kõike saavutada? See küsimus on olnud üks aktuaalsemaid läbi inimkonna ajaloo. 

MIDA ME LOENGUL TEADA SAAME ?

Inimesed, kes teadsid, kuidas töötab uinumise ja ärkamise mehhanism ja kuidas seda enda kasuks ära kasutati, olid alati edukad ja imetlust väärivad inimesed. 

*Kuidas õhtul magusalt magama jääda, saavutada rahulik ja kosutav uni ning hommikul erksana ja puhanuna ärgata. Mis on need kakas jõudu meie sees mis meid magama panevad ja hommikul äratavad. Miks need jõus sassi lähevad ja ei tööta – öösel ei maga ja päeval oleme unised??
*Arutame läbi,  kuidas töötavad unefaasid, mis toimub meie kehaga unehalvatuse ja unes kõndimise ajal? Kes on kuutõbised?
*Kes on luupainajad ja hingematjad?
*Mida me teeme nii valesti, et unemati meie juurest põgeneb, kes  või mis on une vaenlased?
Kogu infot käsitleme vaatenurgast, kuidas see on meile kasulik ja  seda enda heaoluks kasutada saame.  Loeng on üles ehitatud kahele jõule: üks mis paneb meid magama ja teine, mis  hommikul äratab ja hoiab ärkvel. Info on  lahti selgitatud väga lihtsas, isegi lapsele mõistvas keeles. 

Kui magamise teadmisi teadlikult ära kasutame, saame me arendada oma elukvaliteeti.
Saame olla puhanud, terved ja edukad. Saame elada kvaliteetset elu.  Kui aga laseme oma väsimusel ja hirmudel endast võitu saada,  jääb meil saamata kosutav uni, hea tervis ja edukas päevatöö. Me elame justkui põrgus.

Registreeri oma osalemissoov, siis teame palun sinuga oluline, varuda vajalikku materjali.
info@taevasmaa.ee või teresa.mangel@gmail.com, Infotelefon 55903155
Osalemispaanus 35.00
Sisaldab koolitust, materjale + kuumad külmad joogid ja väike suupiste
Kui soovid osta audiolengut, siis kirjuta meile: Info@taevasmaa.ee, või helista.
Saadame sulle lingi ja kogu materjali saad arvutist kuulata ja vaadata.

Luupainaja on Eesti mütoloogias magajaid painav vaim.
Luupainaja teiste nimetuste hulka kuuluvad painaja, painak, luupatak, hingetallaja jne.
Tallaja on nimetuse saanud selle järgi, et inimene jääb magama aga ise aru ei saa, hingamine on raskendatud ja talle tundub, et keegi istub tema rinnakorvil ja surub, hirmust nähakse ka olendeid ja deemoneid rinnal istumas.
Unehalvatus tabab inimest siis kui ta hakkab kas magama jääma või just unest ärkama. See on moment, kus teadvus on ärganud aga keha magab. Kui neid hetki teadlikult ära kasuta siis on väga lihtne nii häälelistesse kui ka pildilistesse sisemaailma. Samuti saab sellel hetkel kasutada teadlikku unenägemist. Vanarahvas arvas, et pikaaegne painamine võib surma tuua.
Somnambulism   ehk  unesrändamine  ehk  kuutõbi  on unehäire, mille ajal magaja (unes rändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unes rändaja juhtunut. Toimub magamine, kuid lihased jätkavad töötamist. Somnambulism esineb sageli lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.